Mis on nõrkusehaldus?

1. Tuvastamine ja varade inventuur. Te ei saa hallata seda, mida te ei näe. Alustage kõigi oma IT-varade tuvastamisest ja kataloogimisest kohapealsetes, pilve- ja hübriidkeskkondades. Looge täielik inventuur, mis hõlmab servereid, lõpp-punkte, võrguseadmeid ja pilvekoormusi. Tugev ründeala haldus aitab teil säilitada nähtavust ja tuvastada riskile avatust, pakkudes pidevat ülevaadet kõigist keskkondadest.

2. Hindamine ja kategoriseerimine. Edasi skannige oma keskkonda, et tuvastada vale häälestus, puuduvad paigad ja kodeerimisvead. Kasutage teadaolevate nõrkuste tuvastamiseks selliseid süsteeme nagu CVE (Common Vulnerabilities and Exposures) ja nende tõsiduse hindamiseks süsteemi CVSS (Common Vulnerability Scoring System). Lisateabe ja klassifikatsiooni saamiseks võite viidata ka riiklikule nõrkuste andmebaasile (NVD). See etapp aitab teil mõista nõrkuste ulatust ja tõsidust, et saaksite asjakohaselt reageerida.

3. Pingereastamine. Kõik nõrkused ei kujuta endast ühesugust riski. Riskipõhine nõrkusehaldus (RBVM) aitab teil süveneda teie organisatsiooni suurimatesse ohtudesse, mõõtes nii tehnilist tõsidust kui ka võimalikku mõju äritegevusele. Sellised tööriistad nagu EPSS (Exploit Prediction Scoring System) ja KEV-i (Known Exploited Vulnerabilities) kataloog võivad aidata teil pingereastamist suunata.

4. Parandamine ja leevendamine. Kui nõrkused on pingereastatud, on aeg asuda tegutsema. See võib hõlmata tarkvara paikamist, konfiguratsioonide värskendamist, varade isoleerimist või mõnel juhul jääkriski aktsepteerimist, mis nõuab pidevat jälgimist ja leevendamist. Parandamise töövoogude automatiseerimine võimaluse korral aitab teil kiiremini reageerida ja vastavust tagada.

5. Kontrollimine ja aruandlus. Lõpuks kontrollige mõjutatud varasid uuesti skannides, kas nõrkused on kõrvaldatud. Jälgige olulist mõõdustikku, näiteks parandamise keskmist aega (MTTR) ja üldist riskide vähendamist. Need tulemused annavad teile ülevaate edenemisest, millest saate oma organisatsioonile aru anda. Pidevate ülevaadete saamiseks seostage nõrkuste andmed laiema turbeteabe ja -sündmuste halduse (SIEM) süsteemidega, et viia nõrkused vastavusse aktiivsete ohtudega.

Nõrkuste tõhusaks haldamiseks on kasulik mõista nõrkuste tüüpe, mis tavaliselt suurettevõtete keskkondades esinevad. Järgmised on mõned kõige tavalisemad:

• Riistvaralised nõrkused. Püsivara vead või seadmete vananenud komponendid võivad seada teie organisatsiooni rünnakute ohtu. Serverid, võrguseadmed ja asjade interneti lõpppunktid võivad kõik sisaldada nõrkusi, mida küberründajad saavad ära kasutada, kui need jäetakse paikamata.

• Tarkvaralised nõrkused. Paikamata rakendused ja vale häälestusega tarkvara on tavalised ründevektorid. Nullpäeva ründed – ründed, mis on suunatud varem tundmatule nõrkusele enne, kui kiirparandus on saadaval – võivad olla eriti ohtlikud. Tarkvara ajakohasena hoidmine ja esilekerkivate ohtude jälgimine küberturbe riskide hindamise kaudu on nõrkusehalduse jaoks hädavajalik.

• Võrgunõrkused. Halvasti häälestatud tulemüürid, avatud pordid ja ebaturvalised võrguprotokollid võivad jätta teie süsteemid kaitsetuks. Regulaarne võrgu skannimine ja segmenteerimine vähendavad ründajate külgsuunalise liikumise riski.

• Operatsioonisüsteemi nõrkused. Aegunud operatsioonisüsteemi versioonid või puuduvad turbevärskendused võivad luua võimalusi kuritarvitamiseks. Operatsioonisüsteemide kiire paikamise tagamine on nõrkusehaldusprotsessi põhiosa.

• Pilve vale häälestus. Avalikud salvestusruumid, valesti rakendatud õigused või valesti häälestatud töökoormused pilvekeskkonnas võivad tekitada märkimisväärse riski.

• Inimrisk. Organisatsiooni töötajad võivad olla nõrk lüli, kui nad langevad andmepüügi ohvriks, kasutavad uuesti nõrku paroole või eiravad turbe parimaid tavasid. Regulaarne teadlikkuse suurendamise koolitus ja tugevad autentimispoliitikad on selle riski leevendamise võtmeks.

Nõrkuste tõhusaks haldamiseks on teil vaja igas protsessi etapis õigeid tööriistu ja tehnoloogiaid. Need lahendused aitavad teil nõrkusi tuvastada, pingereastada ja parandada kohapealsetes, pilve- ja hübriidkeskkondades.

• Nõrkuste skannerid. Automaatsed skannerid kontrollivad teie süsteeme nõrkuste, vale häälestuse ja puuduvate paikade suhtes. Need aitavad teil nõrkusi leida enne, kui küberründajad saavad neid ära kasutada.
• Paikamise haldamise tarkvara. Paikamshaldustööriistad aitavad teil värskendusi tõhusalt lõpppunktides ja serverites juurutada. Paikamise automatiseerimine võib lühendada aega, mil nõrkused jäävad lahendamata.
• Pilveturbeseisundi haldus (CSPM). CSPM-i lahendused hindavad teie pilvehäälestust vale häälestuse või eeskirjade rikkumiste suhtes. Need annavad nähtavuse pilveriskidest ja toetavad ründeala haldust mitmes keskkonnas.
• Pilvepõhiste rakenduste kaitseplatvormid (CNAPP). CNAPP-i tööriistad muudavad pilvepõhised töökoormused turvaliseks ja toetavad agendita skannimist. Need täiendavad CSPM-i, tuvastades nõrkusi pilverakendustes, infrastruktuuris ja salvestusruumis.
• Turbeteabe ja -sündmuste haldus (SIEM). Kuigi SIEM keskendub peamiselt reaalaja-ohutuvastusele ja intsidentidele reageerimisele, võimaldab nõrkuste andmete esitamine seostada teadaolevaid nõrkusi aktiivsete turvesündmustega, andes teile praktilisi ülevaateid kiiremaks reageerimiseks.

Esilekerkivad tööriistad aitavad teil riskidest ees püsida. Veel paar hiljutist nõrkusehalduse tööriista on järgmised:

• Nõrkuste pingereastamise tehnoloogia (VPT), mis aitab teil süveneda parandustöödesse nende nõrkuste korral, mis kujutavad endast kõige suuremat riski.
• Pidev ohu ja riskile avatuse haldus (CTEM), mis võimaldab ohutegevuse ja riskile avatuse pidevat jälgimist, täiustades teie küberturbe nõrkusehalduse programmi.

Need parimad tavad aitavad teil oma strateegiat tugevdada ja aja jooksul riskile avatust vähendada.

• Säilitage täielik nähtavus varadest. Veenduge, et teil oleks kõigi varade, sealhulgas pilveressursside, lõpp-punktide ja hallatavate seadmete täielik ning ajakohane inventuur.
• Võtke kasutusele pidev skannimine. Minge perioodilistest skannimistest kaugemale ja jälgige oma keskkonda pidevalt. See etapp aitab teil tuvastada uusi nõrkusi nende ilmnemisel ja reageerida enne, kui neid saab ära kasutada.
• Määrake selge vastutus ja teenustaseme lepingud (SLA-d). Määratlege, kes vastutab parandamise eest meeskondades, ja määrake teenustaseme lepingud (SLA-d) riski tõsiduse põhjal. Vastutus aitab tagada, et nõrkustega tegeletakse õigeaegselt.
• Ühendage turbe-, IT- ja DevOps’i meeskonnad. Tõhus nõrkusehaldus nõuab meeskondadevahelist koostööd. Viies turbe kooskõlla IT ja DevOps’iga, saate parandamist sujuvamaks muuta ja vähendada hõõrdumist oma töövoogudes.
• Automatiseerige töövood võimaluse korral. Kasutage automaatikat korduvate toimingute (nt skannimine, paikamine ja aruandlus) tegemiseks. See võimaldab teie meeskondadel süveneda suurema prioriteediga riskidesse ja parandab järjepidevust kogu nõrkusehaldusprotsessis.
• Edastage teave riskidest ärilises keeles. Tõlkige oma nõrkuste leidudest tulenev potentsiaalne äritegevuse mõju, et huvirühmad saaksid neist aru ja tegutseda. Nõrkuste määratlemine toimingutele, andmetele või tuludele avalduva riski kaudu aitab teha kiiremaid ja teadlikumaid otsuseid.

Oma nõrkusehalduse programmi tõhususe mõistmiseks ja parandamiseks peate mõõtma edenemist. Õige mõõdustiku jälgimine aitab teil tuvastada lünki, demonstreerida väärtust ja pidevalt täiustada oma lähenemisviisi küberturbe nõrkusehaldusele.

Siin on mõned olulised nõrkusehalduse mõõdustikud, mida saate jälgida:

• Parandamise keskmine aeg (MTTR). MTTR mõõdab, kui kiiresti te nõrkused pärast nende tuvastamist lahendate. Lühem MTTR näitab kiiremat reageerimisaega ja tõhusamat nõrkusehaldusprotsessi.
• Riskide vähendamine aja jooksul. Jälgige, kuidas teie üldine riskile avatus väheneb nõrkuste parandamisel. See aitab teil mõista, kas teie jõupingutused tõesti parandavad teie turvet.
• Katvus ja varade nähtavus. Mõõtke, kui suurt osa teie keskkonnast aktiivselt jälgitakse ja skannitakse. Lüngad nähtavuses võivad jätta kriitilise tähtsusega varad kaitsetuks, seega on katvuse suurendamine riski vähendamise võtmeks.
• Parandamise mahajäämuse suundumused. Jälgige lahendamata nõrkuste arvu aja jooksul. Kasvav mahajäämus võib viidata ressursipiirangutele või ebatõhususele teie parandamise töövoogudes.
• SLA raames lahendatud kriitiliste nõrkuste protsent. Jälgige, kui palju suure riskiga nõrkusi määratletud teenustaseme lepingute raames lahendatakse. See mõõdik aitab tagada, et teie meeskond pingereastab kõige olulisemad probleemid.

Neid mõõdustikke järjepidevalt jälgides ja neist aru andes saate parandada otsuste langetamist, viia turbealased jõupingutused kooskõlla äriprioriteetidega ja luua vastupidavama nõrkusehalduse programmi.

Kui loote või arendate nõrkusehalduse programmi, alustage oma organisatsiooni praeguse keskkonna hindamisest ja lünkade tuvastamisest nähtavuses, pingereastamises ja parandamises. Pidevale riskipõhisele lähenemisele üleminek võtab aega, kuid isegi väikesed etapid võivad teie ohtudele avatust oluliselt vähendada.

Alustamiseks süvenege nendesse põhitoimingutesse:

• Tehke oma varade inventuur. Tuvastage kõik oma keskkonnas olevad riist- ja tarkvara- ning pilveressursid. Täielik inventuur on oluline riski mõistmiseks ja ründeala halduse parandamiseks.
• Valige õiged skannimistööriistad. Valige nõrkuste skannimise ja hindamise tööriistad, mis sobivad teie keskkonnaga, sealhulgas toetavad kohapealseid, pilve- ja hübriidsüsteeme.
• Määrake selge parandamise vastutus. Määrake meeskondadele selge vastutus nõrkustega tegelemise eest. Kehtestage aruandekohustus, et probleemid ei jääks tähelepanuta.
• Määrake teenustaseme lepingud (SLA-d). Määratlege nõrkuste parandamise tähtajad tõsiduse ja äritegevuse mõju alusel. See aitab tagada, et kriitiliste riskidega tegeletakse kiiresti ja järjepidevalt.
• Alustage kriitilistest nõrkustest. Pingereastage esmalt suure riskiga nõrkused, eriti need, millel on teadaolevad ekspluaadid või suur mõju äritegevusele. See riskipõhine lähenemine aitab teil varakult teha olulist edenemist.

Programmi arenedes saate oma võimalusi laiendada automaatika, sügavama ohuteabe ja turvetööriistade tihedama integreerimisega. Aja jooksul aitab see teil luua proaktiivsema ja vastupidavama lähenemisviisi küberturbe nõrkusehaldusele.

Kohapealsetes, pilve- ja hübriidkeskkondades toetavad nõrkusehaldust Microsofti turbeteenuse lahendused. Teenus Microsoft Defender Vulnerability Management aitab vähendada riske pideva nõrkuste hindamise, riskipõhise pingereastamise ja parandamise abil.

See on osa platvormist Unified SecOps, mis ühendab nõrkuste ja riskile avatuse halduse ohutuvastuse ja intsidentidele reageerimisega, et pakkuda kohanduvamat kaitset kõigis keskkondades. See aitab teil vähendada nõrkustest tulenevaid riske ja püsida arenevatest ohtudest eespool.